TEXT 39
TEXT 39
Verš
Tekst
jñānino nitya-vairiṇā
kāma-rūpeṇa kaunteya
duṣpūreṇānalena ca
jñānino nitya-vairiṇā
kāma-rūpeṇa kaunteya
duṣpūreṇānalena ca
Synonyma
Synonyms
āvṛtam — kaetud; jñānam — puhas teadvus; etena — sellega; jñāninaḥ — teadja; nitya-vairiṇā — igavese vaenlase poolt; kāma-rūpeṇa — iha kujul; kaunteya — oo, Kuntī poeg; duṣpūreṇa — mitte kunagi rahuldatava; analena — tulega; ca — samuti.
Překlad
Translation
Tak je čisté vědomí znalé živé bytosti zahalené jejím věčným nepřítelem v podobě chtíče, který není nikdy ukojen a spaluje jako oheň.
Niiviisi katab aruka elusolendi puhta teadvuse tema igavene vaenlane iha, mida pole eales võimalik rahuldada ning mis põleb kui tuli.
Význam
Purport
V Manu-smṛti je řečeno, že chtíč nelze ukojit žádným množstvím smyslového požitku, stejně jako oheň se nikdy neuhasí neustálým přidáváním paliva. V hmotném světě je středem všech činností sex, a proto se tento svět nazývá maithunya-āgāra, pouta v podobě pohlavního života. V obyčejném vězení jsou zločinci drženi za mřížemi — a zločinci, kteří porušují zákony Pána, jsou spoutáni pohlavním životem. Rozvoj hmotné civilizace zakládající se na uspokojování smyslů znamená prodlužování hmotné existence živé bytosti. Chtíč je tedy symbolem nevědomosti, který živou bytost drží v hmotném světě. Ten, kdo si užívá smyslového požitku, při tom možná prožívá nějaký pocit štěstí, ale ve skutečnosti je tento takzvaný pocit štěstí jeho budoucím osudným nepřítelem.
„Manu-smṛtis" öeldakse, et iha pole võimalik rahuldada ükskõik kui suure hulga meeleliste naudingutega, samamoodi nagu tuld ei saa kunagi kustutada pidevalt kütet juurde lisades. Materiaalses maailmas on kõikide tegevuste keskmeks seks ning seepärast nimetatakse materiaalset maailma ka maithunya-agāraks ehk seksuaalelust valmistatud ahelateks. Kui tavalises vanglas hoitakse vange trellide taga, siis Jumala seadustele vastuhakkavaid kurjategijad hoitakse seksuaalelu ahelates. Materialistliku tsivilisatsiooni areng meeleliste naudingute suurendamise läbi ainult pikendab elusolendi viibimist materiaalses maailmas. Seepärast on teadmatuse sümboliks just nimelt iha, mis hoiab elusolendit selles materiaalses maailmas. Meelelisi naudinguid maitstes võidakse ju ka tunda teatud õnne, kuid lõppkokkuvõttes on see niinimetatud õnnetunne meelte nautija vaenlane.