Skip to main content

TEXT 39

TEXT 39

Verš

Tekst

eṣā te ’bhihitā sāṅkhye
buddhir yoge tv imāṁ śṛṇu
buddhyā yukto yayā pārtha
karma-bandhaṁ prahāsyasi
eṣā te ’bhihitā sāṅkhye
buddhir yoge tv imāṁ śṛṇu
buddhyā yukto yayā pārtha
karma-bandhaṁ prahāsyasi

Synonyma

Synonyms

eṣā — veškerá tato; te — tobě; abhihitā — popisovaná; sāṅkhye — rozborem; buddhiḥ — inteligence; yoge — při jednání zbaveném svých plodů; tu — ale; imām — toto; śṛṇu — vyslechni; buddhyā — inteligencí; yuktaḥ — spojen; yayā — čímž; pārtha — ó synu Pṛthy; karma-bandham — pouto v podobě reakce; prahāsyasi — můžeš být zbaven.

eṣā — kõik see; te — sulle; abhihitā — kirjeldatud; sāṅkhye — analüütilise uurimise läbi; buddhiḥ — arukus; yoge — töötades vilju ihaldamata; tu — aga; imām — seda; śṛṇu — lihtsalt kuula; buddhyā — arukusega; yuktaḥ — ühendatud; yayā — mille läbi; pārtha — oo, Pṛthā poeg; karma-bandham — järelmõjude köidikuist; prahāsyasi — sa vabaned.

Překlad

Translation

Potud jsem ti toto poznání vysvětlil podrobným rozborem. Nyní poslouchej, jak ho vyložím z hlediska jednání zbaveného svých plodů. Ó synu Pṛthy, když budeš jednat s takovýmto poznáním, můžeš se vysvobodit z pout činů.

Seni andsin Ma sulle teadmisi keha ja hinge analüüsides. Nüüd aga kuula, kuidas Ma selgitan neid rääkides tööst, mis ei too endaga karmalisi tagajärgi. Oo, Pṛthā poeg, tegutsedes nende teadmiste kohaselt võid sa vabastada end tegevuste järelmõjude köidikuist.

Význam

Purport

Slovo saṅkhyā podle védského slovníku Nirukti označuje podrobné popisy a sāṅkhya je filozofie, která podrobně popisuje skutečnou povahu duše. Yoga se zase týká ovládání smyslů. Arjunovo odmítnutí bojovat se zakládalo na smyslovém požitku. Zapomněl na svou prvořadou povinnost a chtěl upustit od boje, protože si myslel, že když nezabije své příbuzné a blízké, syny Dhṛtarāṣṭry, bude šťastnější, než kdyby si po jejich porážce užíval království. V obou případech bylo základním hlediskem uspokojení smyslů. Jak štěstí z porážky svých příbuzných, tak radost vidět je naživu se zakládají na vlastním smyslovém požitku i za cenu obětování moudrosti a povinnosti. Proto chtěl Kṛṣṇa Arjunovi vyložit, že když zabije tělo svého děda, nezabije samotnou duši. Vysvětlil mu, že všechny individuální osoby, včetně Pána samotného, jsou individuálními osobami věčně. Byly jimi v minulosti, jsou jimi v přítomnosti a budou jimi i v budoucnosti, protože jsme všichni věčně individuální duše. Pouze různě měníme své oděvy v podobě těl; individualitu si ve skutečnosti zachováváme i po vysvobození z pout v podobě hmotných šatů. Pán Kṛṣṇa velice názorně podal rozbor duše a těla. Takové názorné poznání duše a těla z různých úhlů pohledu je zde podle slovníku Nirukti nazváno sāṅkhya. Tato sāṅkhya nemá nic společného se sánkhjovou filozofií ateisty Kapily. Dávno před podvodníkem Kapilou vyložil filozofii sāṅkhyi ve Śrīmad-Bhāgavatamu pravý Pán Kapila, inkarnace Pána Kṛṣṇy, který s ní osvítil svou matku Devahūti. Jasně vysvětlil, že puruṣa, Nejvyšší Pán, je činný a tvoří tím, že pohlédne na prakṛti. To je uznáno ve Vedách a v Gītě. Popis ve Vedách udává, že Pán pohledem oplodnil prakṛti neboli přírodu nepatrnými individuálními dušemi. Všechny tyto individuální živé bytosti pracují v hmotném světě s cílem uspokojit smysly a okouzleny hmotnou energií si myslí, že jim patří všechen požitek. Tato mentalita se přenáší i do posledního stádia — osvobození — kdy chce být živá bytost totožná s Pánem. To je poslední léčka māyi, iluze smyslového požitku. Až po mnoha životech takového jednání zaměřeného na uspokojování smyslů se velká duše odevzdá Vāsudevovi, Pánu Kṛṣṇovi, a tak dosáhne cíle svého hledání základní pravdy.

Vedaliku sõnaraamatu, „Nirukti", kohaselt tähendab sõna saṅkhyā millegi üksikasjalikku kirjeldamist, sõna sāṅkhya tähistab aga filosoofiat, mis kirjeldab hinge tegelikku olemust. Ning mõiste yoga hõlmab meelte kontrollimist. Arjuna otsus võitlemisest loobuda põhines meelte rahuldamisel. Unustades oma esmase kohustuse, tahtis ta loobuda võitlemast, arvates, et oma sugulasi mitte tappes oleks ta õnnelikum kui pärast oma vendade ja onupoegade, Dhṛtarāṣṭra poegade, alistamist, kuningriiki nautides. Mõlemal juhul lähtus ta enese meelelisest rahuldamisest. Õnn oma sugulasi elavatena nägemisest ning õnn vastaste alistamisest lähtuvad mõlemad isikliku meelelise rahuldamise tasandilt, isegi teadmiste ja kohustuste ohvriks toomise korral. Seepärast tahtiski Kṛṣṇa Arjunale selgitada, et oma vanaisa keha tappes ei tapa ta selles asuvat hinge, ning Ta selgitas, et kõik individuaalsed isiksused, kaasa arvatud Jumal Ise, on igavesed indiviidid. Nad olid indiviidid minevikus, on seda olevikus ning jäävad nendeks ka tulevikus, sest kõik me oleme individuaalsed hinged igavesti. Me lihtsalt vahetame oma kehalist kesta erinevatel viisidel, kuid meie individuaalsus säilib ka pärast materiaalsest kestast vabanemist. Jumal Kṛṣṇa selgitas hinge ja keha analüütilist uurimist väga kujundlikult. Sellist hinge ja keha erinevatest vaatenurkadest kirjeldamise teadust nimetatakse „Nirukti" sõnaraamatu kohaselt sāṅkhyaks. Sõna sāṅkhya sellel tähendusel pole midagi ühist ateist Kapila sāṅkhya filosoofiaga. Ammu enne petisest Kapila sāṅkhyat esitas sāṅkhya filosoofiat üksikasjalikult tõeline Jumal Kapila, Jumal Kṛṣṇa inkarnatsioon, kes selgitas seda filosoofiat Oma emale, Devahūtile, nagu seda on kirjeldatud „Śrīmad-Bhāgavatamis". Ta toob selgelt välja, et puruṣa ehk Kõigekõrgem Jumal on aktiivne ning et Ta loob prakṛtile pilku heites. Seda aktsepteeritakse nii „Vedades" kui ka „Gītās". „Vedade" kirjeldus kinnitab, et Jumal heitis pilgu prakṛti ehk looduse peale ning viljastas selle aatomisuuruste individuaalsete hingedega. Kõik need indiviidid töötavad materiaalses maailmas enese meelelise rahuldamise nimel ja peavad end materiaalse energia lummuses nautijaiks. Selline mentaliteet säilib isegi siis, kui elusolend soovib saavutada vabanemise Jumalaga üheks sulades. See on māyā ehk meelenaudingute illusiooni viimane püünis, ning alles pärast mitmeid sünde selliste meeleliste naudingute jaoks töötades, suudab kõrgelt arenenud hing alistuda Vāsudevale, Jumal Kṛṣṇale, lõpetades sellega oma otsingu lõpliku tõe järele.

Arjuna již přijal Kṛṣṇu za svého duchovního učitele tím, že se Mu odevzdal se slovy: śiṣyas te 'haṁ śādhi māṁ tvāṁ prapannam. Kṛṣṇa mu proto nyní vyloží, jak se jedná na úrovni buddhi-yogy neboli karma-yogy — jinými slovy, jak se vykonává oddaná služba pouze pro uspokojení smyslů Pána. Tato buddhi-yoga je v desátém verši desáté kapitoly jasně popsána jako přímé spojení s Pánem, jenž dlí v srdci každého v podobě Paramātmy. Takové spojení ovšem nelze navázat bez oddané služby. Úrovně buddhi-yogy tedy zvláštní milostí Pána dosáhne ten, kdo prokazuje oddanou, transcendentální láskyplnou službu Pánu neboli jedná vědom si Kṛṣṇy. Pán proto říká, že jedině těm, kteří Mu z transcendentální lásky neustále prokazují oddanou službu, poskytuje čisté poznání o láskyplné oddanosti. Takto Ho může oddaný snadno dosáhnout ve věčně blaženém království Boha.

Arjuna tunnistas juba Kṛṣṇat kui oma vaimset õpetajat Temale alistudes: śiṣyas te 'haṁ śādhi māṁ tvāṁ prapannam. Nüüd räägib Kṛṣṇa talle töötamisest buddhi-jooga ehk karma-jooga kohaselt, ehk teisisõnu sellest, kuidas praktiseerida pühendunud teenimist Jumala meelte rahuldamiseks. Buddhi-joogat kirjeldatakse kümnenda peatüki kümnendas värsis selgelt kui otsest suhtlemist Jumalaga, kes asetseb Paramātmāna igaühe südames. Kuid selline suhtlemine pole võimalik väljaspool pühendunud teenimist. See, kes on hõivatud Jumala pühendumusliku ehk transtsendentaalse armastusliku teenimisega, s.t. kes viibib Kṛṣṇa teadvuses, saavutab Jumala erilise armu läbi buddhi-jooga tasandi. Jumal ütleb seepärast, et neile, kes on alati hõivatud transtsendentaalse armastusliku pühendunud teenimisega, annab Ta puhtad teadmised armastuses pühendumisest. Sel viisil saab pühendunu kergelt jõuda Jumalani Tema igavesti õndsusest tulvil kuningriigis.

Buddhi-yoga zmíněná v tomto verši je tedy oddaná služba Pánu a uvedené slovo sāṅkhya nemá nic společného s ateistickou sāṅkhya-yogou, kterou zavedl podvodník Kapila. Neměli bychom proto učinit mylný závěr, že sāṅkhya-yoga, o níž se zde hovoří, je nějak spojena s ateistickou sāṅkhyou. Ta v tehdejší době ani neměla žádný vliv, a Pán Kṛṣṇa by ani neměl zájem se o takové bezbožné filozofické spekulaci zmiňovat. Skutečnou sánkhjovou filozofii popisuje Pán Kapila ve Śrīmad-Bhāgavatamu, ale ani ta nemá s těmito verši nic společného. Zde sāṅkhya znamená analytický popis těla a duše. Pán Kṛṣṇa předložil analýzu duše, aby přivedl Arjunu k buddhi-yoze neboli bhakti-yoze. To znamená, že sāṅkhya Pána Kṛṣṇy a sāṅkhya Pána Kapily popisovaná v Bhāgavatamu se od sebe neliší — obě jsou bhakti-yogou. Pán Kṛṣṇa proto řekl, že jen méně inteligentní lidé dělají mezi sāṅkhya-yogou a bhakti-yogou rozdíl (sāṅkhya-yogau pṛthag bālāḥ pravadanti na paṇḍitāḥ).

Niisiis tähendab selles värsis mainitud buddhi-jooga Jumala pühendunud teenimist. Sõnal sāṅkhya ei ole aga midagi ühist petis Kapila poolt algatatud ateistliku sāṅkhya-joogaga. Keegi ei tohiks eksklikult arvata, et siin mainitud sāṅkhya-jooga on kuidagi seotud ateistliku sāṅkhya filosoofiaga. See filosoofia ei omanud juba tol ajal mingit tähtsust ning kindlasti ei hakkaks Jumal Kṛṣṇa rääkima sellistest ateistlikest filosoofilistest spekulatsioonidest. Tegelikku sāṅkhya filosoofiat kirjeldab Jumal Kapila „Śrīmad-Bhāgavatamis", kuid ka sel sāṅkhya filosoofial pole käesoleva värsi temaatikaga midagi pistmist. Antud värsis tähendab sõna sāṅkhya keha ja hinge analüütilist kirjeldamist. Jumal Kṛṣṇa andis Arjunale hinge analüütilise kirjelduse, et tuua Arjuna buddhi-jooga ehk bhakti-jooga küsimusteni. Seega sāṅkhya, millest räägib Jumal Kṛṣṇa, ja sāṅkhya, millest räägib Jumal Kapila „Śrīmad-Bhāgavatamis", on üks ja seesama – bhakti- jooga. Seepärast ütleski Kṛṣṇa, et vaid väheste teadmistega inimesed eristavad sāṅkhya-joogat bhakti-joogast (sāṅkhya-yogau pṛthag bālāḥ pravadanti na paṇḍitāḥ).

Ateistická sāṅkhya-yoga samozřejmě nemá s bhakti-yogou nic společného, ale neinteligentní osoby přesto tvrdí, že o ní Bhagavad-gītā pojednává.

Loomulikult pole ateistlikul sāṅkhya-joogal mitte midagi ühist bhakti- joogaga. Ometigi väidavad mõned puudulike teadmistega inimesed, et „Bhagavad-gītās" räägitakse just nimelt ateistlikust sāṅkhya-joogast.

Je tedy třeba pochopit, že buddhi-yoga znamená jednání s vědomím Kṛṣṇy, ve stavu úplné blaženosti a poznání, jež provázejí oddanou službu. Ten, kdo pracuje pouze pro uspokojení Pána — bez ohledu na to, jak je tato práce obtížná — jedná podle zásad buddhi-yogy a vždy pociťuje transcendentální blaženost. Díky takovému transcendentálnímu zaměstnávání se dosahuje automaticky, milostí Pána, veškerého transcendentálního porozumění, a jeho osvobození je tedy úplné; nechce nabýt poznání nějakou další snahou. Je velký rozdíl mezi prací s vědomím Kṛṣṇy a prací s vidinou jejích plodů, zvláště pokud jde o uspokojování smyslů, kterým chce člověk dosáhnout rodinného či hmotného štěstí. Buddhi-yoga je tedy transcendentální úroveň práce.

Me peame mõistma, et buddhi-jooga tähendab tööd Kṛṣṇa teadvuses, täies õndsuses ja teadmistes pühendunud teenimisest. See, kes töötab vaid Jumala rahuldamiseks, ükskõik kui raske see töö ka poleks, töötab buddhi- jooga põhimõtete kohaselt ja viibib alati transtsendentaalses õndsuses. Sellise transtsendentaalse tegevuse abil omandab inimene Jumala armu läbi automaatselt kogu transtsendentaalse mõistmise ning saavutab ühtlasi täiusliku vabanemise, tegemata eraldi jõupingutusi teadmiste hankimiseks. Kṛṣṇa teadvuses töötamise ja töö viljade (eriti meelte rahuldamise ja perekondliku või materiaalse õnne) nimel töötamise vahel on suur erinevus. Buddhi-jooga tähendab seega sooritatavate tegude transtsendentaalset kvaliteeti.